kolmapäev, 4. veebruar 2015

Varastatud susped, papsiga jõusaalis ja postipäkapikud

Täna oli elamusi kamaluga :)
Nimelt tuleb iga adekvaatse terviseblogija elus moment, kus testimiseks pakutakse võimalust proovida erinevaid tooteid. Tundub, et mu blogi on millegi heaga hakkama saanud, sest täna käis postipäkapikk ning tõi Barebar batoonid ja Teazy 28-päeva detox komplekti. Aga sellest kuulete varsti pikemalt kui olen jõudnud kogu sortimendi ära proovida ja esmamuljed kirja panna.


Tundub, et ka mu kodused pingutused tervisliku eluviisi edutamisel hakkavad vilja kandma - täna tuli isa mu juurde ja nõudis ühte Arctic Sport Clubi 3-päeva vautšeritest, mis liitumisel kingituseks sain. Tema tahab ka minuga trenni tulla :D Mõeldud-tehtud, pakkisime kotid kokku ja läksime. Hoiatasin ette, et mul pole aega teda seal päris ringi talutada, sest tahaks ikka oma kava järgida ja vähemalt 30 min rasvapõletust järjest teha ühel masinal. Ei see teda morjendanud. "Küll ma tean, mida teha, ma olin ikka sportlane omal ajal!" No olgu. Jõudsime siis kolmandale korrusele ja ma ronisin jooksulindile mäkketõusuga kiirkõndi tegema. Hoidsin silmanurgas papsil silma peal. See nägi välja umbes nii:
- Läheb ja näpib üht kangi, tõstab korra.
- Teeb tõsise näo pähe, võtab teise kergema.
- Mühatab omaette.
- Keerutab stange peal vabaraskusi
- Läheb kortsus kulmuga Biceps Curl masina juurde, puudutab näpuga.
- Raputab pead ja kõnnib edasi...
No ei tulnud sellest "ma-tean-mis-ma-teen-ära-sina-põe" plaanist midagi välja. Rohkem kui 15 minutit ei maldanud seda komejanti jälgida, jätsin oma fatburn plaani katki, läksin isa juurde ja tegin teatavaks kurva tõe: NSVL gümnaasiumi jõusaalid vist olid ikka veidi teistsugused ja ei ole häbi uue generatsiooni käest natuke nõu küsida. Võtsin ta siis käe kõrvale ja hakkasin seletama, mida üks või teine masin teeb. Nautisin protsessi kusjuures täiel rinnal, selline professionaalse eratreeneri tunne oli :)
Algteadmisteta inimese juhendamine pani mind mõistma, millise meeletu infovoo ma tegelikult läbi olen töötanud viimase aasta jooksul. Näiteks kui jalapressil isa jalad täiesti sirgeks lükkas (lukustas ära), siis lõid mul kolmes suunas kohe häirekellad helisema ja õpetasin õiget tehnikat, et põlveliigesed jõutrenniga liiga ei saaks. Isa on mul selline vanakooli "Mina tean kõike" alfaisane, aga vot täna Arcticus olin mina alfakutsikas, kellel hoopis ise midagi õpetada oli ;)

Jõusaalis tegin talle lõppkokkuvõttes väikese tutvustava ringtreeningu, üks seeria kõikidele suurematele lihasgruppidele ja 15 min mäkketõusuga kiirkõndi (teda pidi sinna lindile meelitama nagu kassi tolmuimeja otsa, no ausõna.. :D)

Lõõgastuseks oli plaan ujuma minna, sest kodus ju praalin pidevalt kui hea on pärast korralikku trenni vette hüpata, paar ringi teha ja siis saunas lõõgastuda. Isa tahtis basseini siis ise ka ära proovida. Ja siis hakkas komöödia pihta.. ma olin oma bikiinid koju unustanud!! :D
Üks variant oleks olnud lihtsalt ujulasse kõmpida ja öelda "Sorry dad..", aga vot ei tahtnud tunnistada, et maha unustasin. Hakkasin siis vaatama.. spordirinnahoidja mängiks bikiini ülaosa välja, aga stringidega ei saa tõesti ujulasse marssida. Seega.. see, mis ma tegin on suht *köhatab*... ma siiani ei suuda uskuda, et ma seda tegin :D Nimelt.. Arctic Spordi fuajees on suured korvid klientide poolt maha unustatud asjadega.

Te vist juba aimate, kuhu suunda see jutt liigub. Jep..

Konkreetselt läksin ja kaevasin nendes korvides. Ja võta näpust, ei ole naiste trikoosid ega bikiine.. Aga ühed tumesinised meeste ujukad olid...Duširuumis lasin need püksid keeva vee alt läbi, lohutasin end sellega, et kloor on ju antibakteriaalne ka veel, tõmbasin "varastatud" susped jalga ja ujulas välgukiirusel kähku vette sukelduma enne kui keegi matsu ära jagab :D

Tagantjärele mõeldes ega tegelikult peale vaadates polekski keegi aru saanud, et tegu meeste ujukatega oli. Märjana liibusid need vastu keha ja polnud hullu midagi. Aga omapärane kogemus on võõraste asjade korvist kellegi susped "laenata" selle asemel, et ujumine vahele jätta. Tegijal juhtub ja trenniendorfiinid teevad hulljulgeks, ei ole midagi öelda! :D

Õhtu läks võrdlemisi vaikselt, kokkasime emaga uue laadungi köögivilja-kalkunihakklihahautist (minu hädaabi kõhukinnitus, mida üles soojendada kui ise ei viitsi midagi kokata). Sügavkülm on lootusetult vaarikaid & soodukaga ostetud kanafileed täis (guilty as charged), aga kuna ilmateade lubab miinuseid, siis otsustasime, et hakkame rõdu tervislikku toitu täis pakkima ja teeme 20L hautist korraga juba :D

Aga Teazy tee hakkas juba mõjuma, uni tuli peale. Nii et selleks postituseks kõik. Tuttu ära.

Nagu alati, olge tublid ja tehke häid valikuid, mille eest homme tänulikud olete ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Befit 2016 - 3. nädala kokkuvõte

Oi, kuidas aeg lendab. Ongi juba 3 nädalat täis! Kuigi plaanisin iga kahe nädala tagant end mõõta-kaaluda, siis uudishimu sai võitu ja ei j...