Neljapäev, 9. aprill 2015

Kokkuvõte Sloveeniast - 1 kaootiline kuu.

Olen nüüdseks juba 10 päeva tagasi Eestis, seega on tagumine aeg teha väike kokkuvõte sellest projektist. Nimelt.. kuu aega elasin jagatud majapidamises koos 5 teise inimesega. Eemal igasugustest spordiklubidest ja supermarketitest ja analüütilisest toitumisest. Märtsis minnes lubasin endale, et ei võta seda projekti kui puhkust ja ei hakka kõike head paremat näost sisse ajama. Ning et üritan jääda füüsiliselt aktiivseks. Nüüd võin öelda, et võimaluste piiris üritasin enda lubadusele truuks jääda, ent siiski tuli mu teele palju ootamatusi, mis järjekordselt tõestas, et ürita palju tahad.. elu ei saa 100% planeerida :)


Niisiis, alustame positiivsest.
Mida tegin enda tervise heaks Sloveenias:

    Õhtusöök Sloveenias - värske salat paneeritud lõhega
    Tüüpiline hommikusöök - puder kohupiimaga
  • Iganädalastel supermarketi külastustel kuhjasin korvi värskeid köögi- ja puuvilju, kohupiima, mune, kanafileed ja salatimaterjali. Kõndisin mööda kommidest, šokolaadidest (va 70% tume) ja magusatest pagaritoodetest. St üritasin toidulauda hoida sarnasena, mis ta Eestis oli. Sellest hakati mind seal ka jäneseks kutsuma, sest minu potis podisesid alati mingid juurikad :D

  • Ütlesin ära pakutavast rämpstoidust. Krõpsud, külmutatud pitsa, saiakesed jne. Majas sõi rahvas seda pidevalt ja pakuti ka mulle.
  • Ei ohverdanud tervist mugavuse nimel. Võtsin kohvriga enda miniköögikombaini kaasa ja püreestasin endale ise marjad, kodujuustud, supid valmis selle asemel, et tarbida poolfabrikaate.
  • Ei hoidnud kõhu pealt kokku ja ostsin kvaliteetseid tooraineid. Tervislik oli kahtlemata Sloveenias kallim.. (va brokkoli). 
  • Üritasin olla võimaluste piires füüsiliselt aktiivne. Ronisin mitu korda nädalas maja taga oleva mäe otsa einestama või lihtsalt lõõgastuma. Sörkisin küla ümber. Jalutasin niisama lähedalolevatesse küladesse. Võtsin osa pea kõikidest pakutavatest grupimatkadest.
    Tüüpiline mägimatk, kus osalesime
  • Ütlesin valdavalt ära alkoholist. Mind kutsuti kohalikku pubisse pea iga õhtu ning seal olles ärgitati ostma igasuguseid alkohoolseid jooke. Õnneks enamus juhtudest suutsin piirduda cappucino ja pokaali punase veiniga.

Esimesed 2 nädalat olid imelised, pea igapäevased retked, korras söögilaud ja teksapüksid jäid järjest suuremaks ja suuremaks. Aga nagu elus ikka, ei saa ju head ilma halvata.. algasid takistused...

  • 3ndal nädalal niitis külmetus mu jalust maha. Ja päris tugevalt. Kurk oli valus, häält polnud, pea paks ja ainus, mis märtsikuu teisel poolel jooksis oli mu NINA.
  • Energiatase oli viimastel nädalatel väga madal. Selle võib enamjaolt panna haiguse arvele, aga kindlasti hakkas ka lõpuks mõjutama see, et toidulaualt puudusid mõningad tähtsad asjad, mis Eestis olid tavalised. Teatud vürtsid, vitamiinilisandid, pähklid, seemned jne. Siiani ei saa ma aru, kuidas seal kõrvitsaseemned maksavad 2.5€...
  • Sloveenias ei olnud korralikku KOHVI! Ma veetsin need 4 nädalat praktiliselt 99% ulatuses instant-kohvi najal. Seal on levinud türgi kohvi laadne tume ja peenike röst, mis minule on nii vastukarva kui vähegi võimalik..tolmu maitse jäi suhu.. Eks korraliku kofeiinilaksu saamata jäämine hakkas ka energiataset lõpuks mõjutama :)
  • Sotsiaalne surve käia väljas ja tarbida alkoholi. Seal väikses külas polnud õhtuti just palju muud teha kui lõpetada pubis õlleklaasi taga. Ja mina olin osa tiimist. Pidevat keeldumist hakati lõpuks tõlgendama kui ülbust, nii et murdusin lõpuks lihtsalt, et vältida vaidlusi ja pingeid. Tagantjärele meenutades oli ikka ääretult nõme kuulata neid totraid purjus nalju ja juua oma veini (vedelaid tarbetuid kaloreid), samal ajal kui eelistaksid pigem kodus teki all filmi vaadata.
Mu tiimikaaslastest kännuämblikud :D
  • Uue linna avastamise päevad.. ning ühel momendil ei saanud enam peast välja mõtet "No pagan, ma olen siin riigis tõenäoliselt ainult ühe korra.. kas tõesti järan kõik see aeg oma juurikaid ja ei kogegi seda kulinaarset poolt ja maitseelamusi?". Ja nii ta läks.. pitsa, kookoseõlu, Guiness ja käsitsi valmistatud šokolaadid ju ilmselgelt ei mahu päevasesse kaloraaži :)
See kookosetükkidega käsitööšokolaad paneb mu
siiani naeratama... :)
  • Vaimne stress kandus üle emotsionaalseks söömiseks. Viimastel nädalatel kasvasid majasisesed pinged. Kõiksugu jagelused poistega köögipuhastamise teemal, sõnade valimine kultuuriliste erinevuste tõttu jne jne. Ühel hetkel avastasin end 3ndat müslikaussi lõpetamast ja kuigi kõht oli juba ammu täis, tundsin ikka, et vajan veel... 
Tolle stressisöömise tõttu võtsin kuu ajaga juurde umbes 2.5kg. Aga see kohe kindlasti ei jätnud mulle Sloveenia projektist mingit mõru maiku. Mul on piisavalt teadmisi, et tahtmise korral kaalust paar kilo alla võtta, aga võimalust osaleda taolises projektis elus iga kell ei tule!
Mu lemmiktüdrukud Patricija ja Sarah :)
Siin lõõgastumine oli õhtuseid mägimatkasid väärt :)
Pipi workshop noortekeskuses :)
Sloveenia kogemust ei vahetaks ma millegi vastu. Sain meeletus koguses uusi elamusi, toredaid tutvusi, arenesin seal inimesena ja mis kõige tähtsam - sain teha maailmas midagi head - aidata lapsi! :)

Viimased 10 päeva olen Eestis ekstra tubli olnud - hetkekaal on 63.5kg ehk enam-vähem sama number, mis enne Sloveeniasse minemist. Õnneks keha vastab tuttavatele toiduainetele ja trennile hästi. Tahaks siinkohal rõhutada ühte asja.. Inimesed, ärge kunagi alahinnake stressi mõju enda tervisele ja toitumisele. Nälg võib tihti olla lihtsalt psühholoogiline. Sain sellest aru niipea kui maandusin Eestis. Olin taas ümbritsetud inimestega, keda armastan ja kõik ülemäärased isutamised kadusid päevapealt. See oli täiesti hämmastav... Olen uuesti omas elemendis ja nüüd ei ole enam midagi muud öelda kui et..

Projekt SUVI 2015 töötab uuesti täistuuridel :)

Powerpose! I can and I WILL do it!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Befit 2016 - 3. nädala kokkuvõte

Oi, kuidas aeg lendab. Ongi juba 3 nädalat täis! Kuigi plaanisin iga kahe nädala tagant end mõõta-kaaluda, siis uudishimu sai võitu ja ei j...