esmaspäev, 2. märts 2015

Sloveenia 2/31

Frankfurti lennujaama pagarilett - no ürita siis käituda!
Nii.. lõpuks aega esmamuljed kirja panna. Tunnistan kohe üles - reisipäeval oli toitumine puhta metsas.. sõin vist 3 inimese jagu! Reisiplaan oli meile nii totralt koostatud, et kui üleistumisel 3 minutiga järgmise rongi platvormi üles ei leia, siis oledki maha jäänud ja etteostetud piletid mahavisatud raha. Selle pingega toime tulemiseks siis suupooled käisid pidevalt (suuuur karp mandleid, tume šokolaad, hunnik poe- või lennukivõileibu..). Aga mis tehtud see tehtud, 24h hiljem jõudsime elusalt kohale :)

Siin on imeilus! Elame tiimiga kohas nimega Begunje na Gorenjskem ning see on põhimõtteliselt Lord of the Ringsi maastik küla võtmes :)
Käisime esimesel külmiku täitmise toidushoppingul Lidlis. VÄRSKE KRAAM ON SIIN NII HEA JA ODAV! Ühtegi närtsinud või mädanenud jubinat polnud letis. Brokkoli kg 1.1€! Kiivi kg 0.49€! Suuuur valik lehtsalati päid 0.79€/tk. Laadisime koos Stinaga (tiimikaaslane) korvi kohe brokkolit ja värsket täis nagu vopsti :D Siiski, võõrkeelsete siltide keskel ostlemine on raske. Ma pole kunagi varem kodumaised brände nii hinnanud kui praegu. Veski-Mati, Tallegg & Alma, kus te olete?? :P Kõige keerulisem on piimalett. Kuna kodus toetusin väga palju kohupiima & marjade/puuviljade peale, siis täna poes ei suutnud isegi aru saada, milline neist lugematutest pakenditest üldse on kohupiim.. rääkimata siis kalori- ja valguinfost :D Lõpuks leidsin mingi ingliskeelse pakendi, kus oli peal "Cottage cheese", aga mille peal polnud toitealast infot. Siiski, parem kui mitte midagi ja eeldatavasti kodujuustus ikka on seda valgupoolist. Paremini peab ette valmistuma järgmiseks poetripiks ja vajalikud sõnad selgeks saama. Näiteks valk - beljakovina! Aga kodujuustu ja kohupiimaga on küll jama majas... mõlemat kutsutakse skuta'ks. Seda peab uurima veel :D
Ei nuputanudki välja, kas tegu
on kohupiima või
kodujuustuga :D

Muide, tundub, et Sloveenia pole üldse pudrusööja maa. Vähemalt teravilja lettide põhjal. Lidlist leidsin peamiselt nisujahu ja makaronid, mida ma ju ei söö. Kaerahelbeid pidin ikka tükk aega taga otsima. Selles mõttes on Eesti täiesti vapustav, meie poelettidelt leiab lisaks kaerahelvestele veel 4-vilja, 8-vilja, tatra-, rukki-, odra- ja kõiksugu muid mõeldavaid helbeid, et hommikupuder mitmekesiseks teha. Aga pooled poed on veel läbi käimata ja lootus pole veel surnud :)

Paari päevaga saab loodetavasti poest kõik vajalik ostetud ja siis ka toidu- trennirežiimi paika. Tänane lõuna oli juba eeskujulik - ahjus küpsetatud kalkunifilee & aedviljawok. Õhtupoole käisin väikesel sörgikõnnil küla vahel, kokku 3.5 km. Ei midagi erilist, aga liikumise pisiku ja värske toidu vajaduse sain taas sisse :) Loodetavasti homme matkame mentoritega ka mäe otsa kiriku juurde, kust avaneb vaade tervele mägedevahelisele orule!

Väljavõte Endomondost
Sellise maastiku vahel on lausa lust sörkida :)


pühapäev, 1. märts 2015

Retsept - jumalikud ahjuõunad taignas!

Nüüd jagan teiega midagi tõsiselt head. See retsept päästab mind siis, kui isutab pannkoogi, traditsioonilise õunakoogi või ükskõik mis magusa järele.

1- inimese portsuks on sul on vaja:
  • 1 keskmine õun (ca 100g)
  • 30g kaerajahu
  • 1 muna
  • 1tl kaneeli
  • 1/2 tl kardemoni
  • vett
Kokku: 240kcal

Kuumuta ahi 220-kraadini. Viiluta õun 5mm jämedusteks viiludeks. Puhasta noaga seemnetest. Südamiku seinad jäävad pärast küpsemist pehmed, nende eemaldamiseks ei ole mõtet vaeva näha. Sega väikeses kausis kokku kaerajahu, munavalge, kaneel, kardemon ja lisa tasapisi vett kuni hapukoorelaadse konsistentsini. Tõsta iga õunaviil saadud segusse nii, et see oleks üleni kaetud ja aseta ahjuplaadile. Küpseta ahjus 15 minutit või kuni taigen on just nii krõbe nagu soovid.

Neid õunaringe saab süüa nagu küpsist.. või noa ja kahvliga nagu pannkooki.. pealt krõmps ja seest pehme mahlane õun.. Tõenäoliselt üks tervislikumaid ja samas rahuldavamaid asju, mis katse-eksitusmeetodil genereerinud olen. Sõbranna käskis pärast temale serveerimist mul igatahes kokaraamatut kirjutama hakata :)

Märtsis puhuvad uued tuuled - Sloveenia!

Nii, viimane aeg on terviseblogi uuendada, et teie ka teaksite, mis mürgel nüüd päris toimuma hakkab :) Nimelt, Erasmuse & EVS projekti raames sõidan terveks märtsikuuks Sloveeniasse (seda postitust kirjutangi hetkel Riia lennujaamas hommikust lendu oodates). Kokku tuleb 6-liikmeline rahvusvaheline tiim ning üheskoos renoveerime/ehitame/maalime kohalikku noortekeskust. Sealne vabatahtlike programm jääb minu terviseblogi temaatikast kaugemale, nii et ei hakka hetkel sellesse süvenema. Kuidas see 30-päevane projekt aga mõjutab mu terviseblogi ja FB lehte? Järele mõeldes päris palju!

1. Mind võetakse välja kokkamise mugavustsoonist. Mul ei ole võimalik valmistada tavapäraseid eineid omaenda köögis harjumuseks saanud toiduainetega. Sealses külapoes ei pruugi olla näiteks kohupiima või külmutatud marju.. või seda spetsiifilist balsamico kastet, mis teeb toorsalatist toorsalati! Köögis ei pruugi olla korralikku ahju või sügavkülma. Retseptide jagamine/kaloraaži arvestus võib olla keeruline, kui kohapeal puudub näiteks köögikaal. See kõik annab mulle huvitava katsumuse tulla toime ootamatutes tingimustes ja üritada kõige kiuste säilitada tervislik menüü.

Kohvrit pakkides sain aru, kuivõrd sõltuv ma enda käe järgi sätitud köögist olen. Nimelt, riiete arvelt võtsin kaasa järgneva:
  • tilluke köögikombain püreestamiseks & kaerajahu valmistamiseks
  • piimavahustaja hommikusteks cappucinonaudinguteks
  • Stevia pulber suhkruasendajaks
  • 500ml pütt kookosõli
  • suur karp röstitud mandleid (et võõrsil tehtud puder rohkem kodu moodi maitseks..)
  • Waldeni karamellisiirup (vaevalt seda sealt poest leian)
Nende asjade puudumine oli liiga suur risk, mida võtta. Pigem jätan peosaapad koju kui elan ilma köögikombainita majas :D

2. Mind võetakse välja trennirežiimi mugavustsoonist. Ei mingit Arctic spordiklubi enam, mis mugavalt 5-minuti kaugusel kodust on. Ei mingit kardiosaali ja käepärast kangikomplekti jõutrenniks. Tuleb nupp tööle panna ja leida trenniks uued võimalused! Selleks tarbeks tekitasin korraliku workout videode kausta tubaseks trenniks. Ning hantlite/kangi asemel pean koostama uue treeningkava, mis kasutab lihastrenniks vaid keharaskust. Meie elukoht Sloveenias on geograafiliselt imeilus (Alpid & suured järved käe-jala juures), seega kardio tarbeks kavatsen palju aega veeta värskes õhus matkates, sörkides & kiirkõndides. Mis kõige tähtsam - ma pean õppima jalgrattaga sõitma!
Bledi järv meie elukohast ca 10 km kaugusel. Miks mitte kiirkõnni/sörgijooksu sihtpunkt? ;)
Jah.. just.. ma olen 24 aastane ja kuidagi on mu elu nii kulgenud, et ma siiani ei oska ega julge jalgrattaga sõita. Siiani õnnestus seda vältida. Aga Sloveenias antakse igale vabatahtlikule isiklikuks kasutuseks ja kohalikuks ringi liikumiseks jalgratas, mis tähendab, et saatuse tahtel võtab Anzu nüüd rattad alla :)

3. Mind ümbritseb rohkem ahvatlusi. Koju ei osta ma kunagi krõpsu, magusaid mahlasid või pagaritooteid. Samuti olen oma vanemad juba ammu "välja koolitanud" - nad ei ürita enam mulle kommi, praekartuleid või kaneelirulle pakkuda. Sloveenias on meid ühe katuse all aga palju ja oleks naiivne arvata, et kõikide arusaam õhtusöögist on samamoodi kanafilee & toorsalat. Pean näitama oma lugejatele eeskuju, olema truu oma eesmärkidele ja sirge seljaga krõpsukaussidest mööda kõndima. Samuti end mõistuse piires vaos hoidma kui grupikoosolekutel/organisatsiooniüritustel midagi eriti head & rammusat pakutakse. See projekt ei ole vabandus end kuuks ajaks kursilt eemale lasta! 
Kindlasti on siinkohal ka erandeid.. hoiatan ette, kui Viinis Starbucks tee peale jääb, siis sinna sisse ma ikka astun ka! :D

4. Pean õppima üle olema sotsiaalsest survest. Arcticus on kõik trennihundid koos. Inimesed teevad ümberringi oma seeriaid ja venitavad kõige veidramates poosides. Tunnen end seal vabalt ja saan rahulikult oma rida ajada. Kui on vaja kodus trenni teha, siis saan seda teha üksinda oma toas. Sloveenias aga elame mitmekesi koos. See tähendab, et tubane trenn ei ole mul enam privaatne afäär. Teiste juuresolekul kodus trenni tegemine on kusjuures paljudele inimestele raske (kui suur protsent naisi näiteks on nõus mehe ees aeroobikat tegema kodus teleka ees?). Kuigi trenn on iseenesest asi, mille tegemise üle uhke olla, siis huvitaval kombel tekib siiski teatud "blokk" ja vajadus teiste silme alt eemal askeldada... Aga mu füüsiline vorm on üks mu suurimaid prioriteete, seega sellest valehäbist tuleb lihtsalt üle saada. Jalad voodiääre alla ja kõhulihaseid tegema. Vahet pole, kas toakaaslane pööritab silmi või mitte :)

Kokkuvõtlikult.. tuleb üks põnev kuu. Nii sotsiaalselt, geograafiliselt, füüsiliselt kui ka muul kombel elamuslikult. Ja ehk minu peatsed pingutused võõras keskkonnas tervislik elustiil säilitada aitavad ka mu lugejaid ;)

Püsige lainel! Lahkumiskingituseks postitan paar lemmikretsepti teile maiustamiseks :)

Befit 2016 - 3. nädala kokkuvõte

Oi, kuidas aeg lendab. Ongi juba 3 nädalat täis! Kuigi plaanisin iga kahe nädala tagant end mõõta-kaaluda, siis uudishimu sai võitu ja ei j...