Pärast patareide vahetamist on mu kaal justkui kurjast vaimust vaevatud. Kõik ponnistused oleks kui tühja, sest numbrid on juba teist nädalad samad.. 66.6kg. Haistan juba motivatsioonikriisi õhus, aga õnneks sõbranna hoiab mind ree peal ikka. Kerge vimm on tekkinud. Kaalu hoidmiseks võin ju samahästi muffini päevas või pastat õhtusöögiks süüa, mis mõttega ma siin end igapäevaselt piinan süsivesikute (loe: maailma maitsvamate asjade) piiramisega. Aga egas midagi, raputan need mõtted maha ja üritan samas vaimus jätkata lootuses, et küll numbrid ühel momendil ka paika loksuvad. Praeguse blogipostituse ajal on näiteks lillkapsapitsa ahjus.
Aga see ongi tõeline võitlus - motivatsiooni leidmine olukorras, kui asjad ei lähe plaanikohaselt. Suvi 2015 terendab silme ees, selle nimel võtan end veel ja veel üks kord kokku ning lükkan trennivideo käima. Jah, 17. novembriks seatud 62kg ei pruugi nüüd kahe nädalaga tulla. Ehk tuleb aasta lõpuks hoopis. Aga ta tuleb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar